Eesti, Läti ja Leedu elanikud loodavad vanaduspäevil riigipensioni alternatiividele ehk teistele sissetulekuallikatele, selgus SEB pensionivalmiduse uuringust.
- Eesti pensionärid. Foto: Raul Mee
Peamise võimalusena nähakse töötamise jätkamist pärast
pensioniikka jõudmist, lisaks loodetakse saada täiendavat tulu ettevõtlusest või
kinnisvarast.
Balti riikide elanikud usuvad, et töötavad edasi ka pärast pensioniikka jõudmist. Eestis arvab seda 79%, Lätis 77% ja Leedus 70% küsitletutest.
Ligi pooled Leedu elanikest peavad tõenäoliseks, et lähedased toetavad neid pensionieas rahaliselt. Lätis on see näitaja 44% ja Eestis 40%.
Eesti tööealised elanikud loodavad saada vanaduspõlves tulu ka oma ärist või kinnisvarast. Lisatulu teenimist oma ettevõttest või selle aktsiatest pidas Eestis võimalikuks 46%, Lätis 38% ja Leedus 32% küsitletutest. Tulu teenimist kinnisvara üürist või müügist hindas Eestis võimalikuks 40%, Lätis 29% ja Leedus 27% vastanutest.
Sellised ootused vastavad mõningal määral tegelikkusele, sest praegu teenib Eestis iga teine 62–63aastane lisatulu töötamisega. Kuid vaid 6% saab vanaduspensioniks rahalist lisa oma ettevõttest ja 1% eluruumi üürimisest või müügist. See näitab selgesti, et Eesti elanike panused ärile ja kinnisvarale kui võimalikele pensioniea sissetuleku alternatiividele on liiga kõrged,“ kommenteeris SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Ligi kaks kolmandikku Eesti elanikest, kes loodab saada tulu säästudest või varast, on juba hakanud raha koguma. Lätis on selles suunas esimesed sammud astunud 58% ja Leedus 54% vastanutest, selgub uuringust.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.